Peale auto soetamist tahtsime paremini aru saada, kuidas see kindlustusevärk ikkagi päriselt töötab. Autosalongis näiteks oli meie teenindajatel veendumus, et telefoni teel ongi õige kindlustus ära teha, olenemata sellest, kas sa jõuad kõikidest nüanssidest aru saada või mitte. Õnneks anti ikka aega asi paberil vormistada ning Margus leppis kokku ka spetsiaalse aja, et saaksime kõik kindlustuse nüansid ühe pangainimesega läbi käia. Meil on kaks kindlustust, millest soovisime kuulda: auto-ja korterikindlustus.
Ajasime ennast panka kohale, kus meid võttis vastu elev noormees James, kes jutuga ei koonerdanud. Kuna pank niiöelda vahendab kindlustusfirmasid, siis ei olnud tema asi meile müüki teha ega võimalikult palju ebatarvilikku pähe määrida, vaid lihtsalt asjad lahti seletada. Selle lahtiseletamiseni läks aga tükk aega, sest esmalt tulid veel tähtsamad teemad nagu: kus on Eesti, kas seal mägesid on, kuidas seal matkata saab ning kas tõesti eestlased valdavad mitmeid võõrkeeli? James ei pidanud paljuks rääkida ka pikemalt enda elust, et kust osariigist tema siia saabus kuni selleni välja, et tema õe laste isa on üks suurematsorti lurjus ega toeta perekonda.
Võrreldes armsa kodumaa autokindlustust siinsega, leiab päris mitu huvitavat nüanssi.

Kindlustusel on üks nö raamleping ning me mõlemad Margusega oleme sellega kaetud. Sõidukeid saab sinna nii liita, kui jooksvalt maha võtta. Raamleping jääb alati samaks.
Igakuist kindlustuse makset ei ole mõtet võrrelda sõbra või kolleegiga, sest asjaolusid, mis kindlustusmakse kujundavad, on väga mitmeid.

Esiteks - meie puhul on hinda määrav asjaolu, et meil puudub siin igasugune liiklemise ajalugu, mistõttu on liikluskindlustuse hind kõrgem. Samas põlisel ameeriklasel James'il oli Washingtoni osariiki elama asumisel sama teema, olgugi, et 15 või 18 aastat USAs autot juhtinud. Ameeriklane, aga see ei loe.

Teiseks - kui me aasta jooksul käitume liikluses korralikult, siis on ehk lootust ka hinnaalandusele. Korralikkuse all mõeldakse seda, et sul ei esine näiteks kiiruseületamisi. Või punase fooriga ülesõitmist jne.. Kui sa oled trahvi saanud (eriti esimesel aastal) siis võid kindel olla, et see mõjutab, ka kindlustuse hinda. Niiet trahvi saades pole mõtet seda enda teada hoida. Nagu James näitena tõi, kus üks Ameerikasse kolinud naine oma mehele ei pidanud oluliseks kiiruse ületamist mainida. Küll oli aga üllatus suur, kui see kindlustuse kallinemise põhjusena hiljem välja toodi.
Kui sa oled sattunud plekimõlkimisse, siis tasub ka alati mõelda, kas on mõistlik kahjust teatada. Kui sõitsid ise oma lõbuks äärekivisse ja kahju on omavastutusest väiksem, siis on mõislik asi ära parandada ilma kindlustust asjasse segamata. Seda seetõttu, et iga selline jama võib su kindlustusmakse suurust tulevikus negatiivselt mõjutada.

Kolmandaks - Washingtoni osariigi liikluskindlustus on kindlasti kallim, kui naaberosariikide omad. Nagu James ütles: " Vaadake, mis autod siin tänavapildis esinevad - porched, ferrarid.." ning see kujundab ka kindlustuse üldise hinna, kui sellised masinad mõlgitud saavad. Kui sa põhjustad liiklusõnnetuse, siis viga saanud auto kindlustusfirma nõuab sinu kindlustuselt kulud sisse ning see eeldab, et sa oled valinud korralikud katted.

Neljandaks - Washingtoni osariigi kindlustusmaksed on kõrged ka seetõttu, et siia voolab sisse päris palju muu maailma rahvast (siinkandis india ja aasia peamiselt), kes põhjustavad ka rohkem liiklusõnnetusi. Margusel on juba kujunenud kogemuslik veendumus, et kui keegi liikluses mingi lolluse teeb, siis peab autos olema asiaat - ja nii see tavaliselt on ka. Üks selline tahtis meile ringteele saabudes näiteks külje pealt sisse sõita. Ühesõnaga, uued liiklejad erinevaist kultuuridest (nagu meie 😀) tahavad harjumist. Hinna osas aga kannatavad kõik - nii kohalikud kui ka uustulnukad.

Viiendaks - USAS on arstiabi päris kallis. Kui sa peaksid tekitama teisele inimesele vigastuse, siis olenemata sellest, kas temal on ravikindlustus olemas, võid kindel olla, et tema kindlustusfirma nõuab sinult need ravikulud sisse. Ja vot siis on nadi värk, kui sa pole raatsinud oma kindlustusse suurimat võimalikku katet panna. Või veel hullem - kui sul polegi kindlustust. Siin pidi olema tavaline lugu, kui autojuht põgeneb sündmuskohalt. Isegi siis, kui ta vigastab kedagi. Inimesi on jäetud lihtsalt niisama peale õnnetust maha. Põhjus lihtne: autojuhil pole kindlustust või ta lihtsalt ei taha, et tema liiklusajalikku plekk tekib. See ju otseselt mõjutab edasisi kulusid. Kui auto osta esindusest, siis kindlustus on kohustuslik. Sa ei saa enne autot kättegi. Kui sa aga ostad auto oma sõbralt või suvaliselt eraisikult, siis tegelikult keegi ei kontrolli, kas sul on kindlustus või mitte. Üsna hirmutav.

Ja kõigele sellele lisaks mõjutab kindlustuslepingu hinda natuke ka auto enda väärtus.

Headest asjadest ka.
Kui keegi teist peaks meile külla tulema ja selle autoga sõitma ning siis olete teie ka kaetud, kui peaksite miskise probleemi sisse sattuma.
Kui õnnetuse ajal saab meie kaasreisija viga, siis on teatud ulatuses tema ravikulud kaetud (esmaabi nt).
Kui me peaksime Ameerikasisiseselt reisima, no ütleme näiteks Hawaiile 😉, siis rendiauto kindlustust rendifirmast võtma ei pea - selle katab käesolev kindlustus. Kuna rendifirmade kindlustus on päris arvestatava hinnaga, siis see on kindlasti hea uudis.
Lisaks on kaetud sellised teenused nagu autoabi, kui teel peaks kumm purunema või loodus sekkub.
Maksimaalne omavastutus sellisel juhul on 150USD. Soovi korral saab võtta ka asendusauto võimaluse, kui enda auto muutub ajutiselt sõidukõlmatuks.
Liikluskindlustuse summa aastaks kokku on meil hetkel 1800 USDi ringis.

kindlustus

Korterikindlustustusest ka. Kui üürida korter, siis rendilepingus on nõue, et üürnik peab sõlmima piisavate katetega kodukindlustuse. Kortermaja haldaja kindlustab kõik oma vastustusalad (maja üldised osad ja seisukord), kuid rentniku roll on kaitsa korterit ning oma vara erinevate õnnetuste ja jamade eest. Nagu meilgi kodukindlustuse puhul, aga enamasti kindlustab ikka korteri omanik.
Kindlustuse alla lähevad siis endale ja teistele põhjustatud kahjud, esemed ning teatud summas on kaetud ka juhud, kus korteris viibiv külaline vigastab ennast. Antud kindlustuse puhul on hea see, et esemete kate on päris hea: kaetud on ka näiteks need esemed, mis purunevad või kaovad kodust eemal olles. Isegi reisides. Tuleme Eestisse, juhtub asjadega midagi, see on kaetud. Kodukindlustuse summa meile aastaks kokku on 120 USDi ringis. Algselt oli see hind 150 ringis, aga kuna me sõlmisime nii auto- kui kodukindlustuse sama pakkuja juures, siis saime soodsamaks. Ning kuna esimene makse oli juba tehtud, saabus meile tasaarvelduseks postiga sularahatšekk, mis siis tuli meil endil rahaks teha 😀