Ilm. Ei jäta külmaks.
"See on ju Seattle", kehitavad kohalikud inimesed õlgu, kui vihmase ilmaga on jutule saadud. Ilm ei jäta kedagi külmaks - ilmast räägitakse poekassas, muuseumis ja muidu täitsa suvaliselt. Ja siis veel kindlasti kõik omavahel kodudes ka. Ja televiisoris on alati põhjalik ülevaade sellest, kas ikka nüüd läheb soojaks või kas vihmaperiood lõpeb. Ei midagi erilist tegelikult - see on ju igal pool nii. Eesti puhul on klassika: jõulude ajal oodatakse lund, jaanipäeval päikest ning kuna enamasti kumbagi õigel ajal ei toimu, siis on meelehärmi palju.
Mis siis siinkandis toimub. Kui me märtsi alguses siia tulime, oli käimas üsna vihmane periood ning stabiilselt valitses selline 10-13 soojakraadine olemine. Samal ajal Eestis käis veel külmalaine ringiratast. Kui kohalikud vabandasid meie, kui külaliste ees, et ilm on neil siin hetkel jama, siis saime meie omakorda vastu praalida: "See ei ole veel midagi. Meil Eestis on praegu -10!". Selle peale kulmud tõusid ja juba nad tundsidki ennast paremini, sest siinne kant on väga mägine, mis tähendab, et tänavad on väga mägised, mis tähendab, et kaos on kerge tulema, kui libedaks peaks minema. -10 celsiust peetakse siinkandis juba väga külmaks ilmaks ning see liigitub ekstreemsuste alla.
Laias laastus on siinne kliima selline, et talved on jahedad ja märjad ning suved on soojad ja võrdlemisi kuivad. Jahedad ajad on novembrist märtsini. Kõige külmem aeg on detsembris, mil on keskmisel +5 kraadi. Üksikud päevad on tõesti olnud (näiteks viimasel aastal), kus temperatuur olla läinud alla nulli ja lundki sadanud ja nii olla enam vähem igal aastal, aga tõesti - need on üksikud päevad. Inimesed siis enamasti tööle ei lähe ja lapsi kooli saada. Enamikel autodel pole ilmale vastavaid rehve ning eelmainitud mägisuse tõttu võib eeldada, mis keegi ronima ei soovi hakata. Kõige soojem kuu on august, kus kesmine temperatuur rallib 25 kraadi celsiuse ümber. Kevaded ringlevad umbes 12-17 soojakraadi ja sügised 10-15 kraadi tuuris.
Kui nüüd vihma juurde tagasi tulla, siis vaatasin mõned keskmised ka järgi, sest hiljuti just keegi kommenteeris (jälle poekassas muidugi), et aprill oli sel aastal tavapärasest vihmasem. Tundsin seda vihma omal nahal, sest olin vahepeal kui koduarestis - kogu aeg lihtsalt sadas. Sügis, talv ja kevad on suhteliselt vihmased ning keskmiselt on aastas 150 päeva, kui midagi (kasvõi natuke) sajab.
Mis tundub, et suvel on väga hästi, on see, et nö päeva kuumuse haripunkt ei ole mitte lõuna ajal vaid peale lõunat. Ehk siis hommikupoole on jahedam ning kui inimesed 4-5 ajal tööpäeva lõpetavad on suur suvi käes.
Nii ka mina - ronisin alles peale lõunat sooja kätte rõdule nautlema ja seda ilmajuttu kirjutama. Irooniline selle ilmajutu kirjutamise juures oli see, et täiesti üllataval hetkel hakkas ka vihma sadama ning kui olin ennast peale pilvetühjendust õue tegesi kolinud, tuli kohe korralik müristus äikest. Nii mind rõdult välja söödi, kuid ilmajutu jaoks oli kahtlemata asjalik ilm. Nagu tahtnuks ennast tõestada 😀
