Kui ma viimati oktoobris siinsamas Bellevues peatusin, olin ma veendunud, et kui Margus siia tööle tuleb, hakkame me ka Bellevues elama. Punkt.

Et Seattle'i kesklinn ei tule elamispaigana kõne allagi, see oli ka kohe selge. Seda seetõttu, et Marguse töökoht on Redmondis ning igahommikused ummikud kahel sillal, mis Seattle'ist Redmondi sõites tuleb läbida, on päris märkimisväärsed. Mitte tipptunnil võiks see sõit olla rahulikult kuni poole tunni ringis, kuid tipptunnil võib sinna rahulikult sama palju, kui mitte rohkem juurde lisada. Samas on Seattle'isse Bellevuest kiviga visata. Autoga mitte tipptunnil 15 minutit, ühistranspordiga 25 minutit. Lisaks on siin tükk maad turvalisem ja puhtam elukeskkond. Linnas on kena kõrghoonete ja roheluse tasakaal.

Screen-Shot-2018-03-08-at-08.46.35-1

Nüüd reaalselt kohale jõudes otsustasime üsna kiirelt hakata püsivat elamist otsima. Ajutises korteris saame olla mai esimese nädala lõpuni. Hea oleks uut korterit omada paralleelselt ajutisega, et rahulikult kolida.

Meil olid mõned nõudmised ka:

  • 2 magamistuba, avatud köök.
  • võimalikult vähe vaipkatet. Ma ei ei saa aru, mis vaibamaania siin on. Valdavalt on korterite põrandad kaetud vaipkattega, mis minu paneb kohe fantaasia lendama, et mis endine, praegune ja tulevane elu seal vaiba sees kõik võiks olla. Googeldades selgub, et vaipkate oli olnud kunagi jõukuse tunnusmärk. Kunagi jah, aga miks sellest rollist siiani välja ei tulda. Kui nii, siis mina tahan vaese inimese korterit 😁
  • Asukoha eelistused tähtsuse järjekorras: Bellevue, Kirkland, Redmond.
  • Elamise tüüp: korter (mitte esimesel korrusel) või ridaelamulaadne ehitis.

Andsime oma soovid Carol-Annile edasi, misjärel ta vaikselt hakkas meile infot saatma erinevate Bellevue rendivõimaluste kohta. Samal ajal tuustisime ka ise zillows.com kinnisvaraportaalis ringi ja kujundasime enda jaoks arusaama, millised valikud üldse on.

Siinkandis on üsna palju uusarendusi, mida haldavad eraisikute asemel ettevõtted. Enamasti on korterite kompleksis veel boonuseks (nagu ka meie praeguses ajutises elukohas) ports ühiskasutatavaid ruume nagu grillimisvõimalustega katuseterrass, koosoleku-ja peoruumid, jõusaal ning mõnes kohas ka bassein. Kõik selleks, et linnas elades oleks sinu jaoks paljud mugavused vaikimisi loodud. Kõlab hästi? Selline elu ootaks meid Bellevue'sse jäädes. Taoliste komplekside korterid on enamasti ilma vaipkatteta või siis on vaip ainult magamistoas, mis on päris okei kompromiss.
Linnapilt oleks suures plaanis selline nagu allpool olevatel piltidel ja katusevaated poleks öisele linnale sugugi pahad. Meil siin ajutises kohas saab eriti luksilt minigolfi taguda.
Unustan selle kõige juures täitsa ära kogu selle vaba-aja nodi, mis meil merekonteineriga siiapoole teel on: 3 ratast, 2 aerusurfilauda, rulad....et kuidas ja kuhu need nagu sobituvad.

bellevue-1

Samal ajal kui Carol meile Bellevue parketiga linnailudusi saatis, uurisime meie uudishimust ka Kirklandi pakkumisi. Kirklandis elavad meie tuttavad Shea ja Elmira ning paljud inimesed on kiitnud selle kandi mõnusat ja rohelist atmosfääri. Seattle keskmest on umbes 30 minutit autosõitu.
Uurisime just seda piirkonda, mis Lake Washingtoni kaldal on. Sõistime oma esimesel nädalavahetusel väljastpoolt neid maju ja asukohta vaatama.
Olles sinna kohale jõudnud, läks mul kogu senine Bellevue linnavaimustus pauguga lõhki. Pargid, rannaäär, jalgrattateed - hoopis teine vaib. Majad on madalamad, rõdud vaatega järvele - Seatlle'i rannäärne siluett teispool vett paistmas. Leiame oma kinnisvaraportaali lemmiku üles, mis asub veele väga lähedal ning millel näikse olevat ka päääris suur rõdu. "Seda me tuleme veel vaatama!" Nimi on ka ilus: Pleasant Bay....Kujutlen juba ennast juba veepeal chillimas. Tõdeme, et midagi pole parata - vesi tõmbab.

kirkland-1

Kodus uurin Kirklandi korterid üle ning kirjutan Carol-Annile, et nüüd on nii, et selle Bellevuega ikka edasi ei lähe. Järvevaated ja rohelus tegid oma töö. Carol kirjutab rõõmsalt vastu, et ta täiesti mõistab antud pööret.
Otsime talle jooksvalt veel mõned järvele lähedal asuvad korterid ning söön samal ajal oma sõnu nii köögiplaneeringu kui vaipkatte osas. Olen nõus nendes järele andma, kui kõige muuga klikib. Hinna osas on kõik kohad enam-vahem samal levelil. Nii et otsustada, tuleb puhtalt teiste õunte pealt.
Täna jõudiski kätte see päev, kus me kõik need objektid ka ära vaatasime. Iga kompleks isemoodi huvitav. Carol-Ann oli taaskord nagu ema lastega ning seisis hea, et me võimalikult palju detaile läbi käiksime. Ääretult huvitav päev ja põnevad avastamised ma pean ütlema. Alustasime nendest objektidest, mis meie top 4 hulgas veebist vaadates esikohal ei olnud, aga väärt külastamist siiski. Selgub, et järvevaade siiski ei olegi nii lummav, kui piltidel ning tänavamüra on päris märkimisväärne. Lisaks ei saa me korterit seest näha, sest praegu elavad seal veel inimesed. Teises korteris tekib mul kohe klaustrofoobia, väiksed, ülevaibatud ruumid ja pisikesed aknad. Õnneks pakub kinnisvaranäitsik meile kahte teist korterit vaadata. Seda küll päris Kirklandi keskuses. Oleme pakkumistele avatud ning sõidame vaatama. Juba parem, kuigi taaskord on valdav enamus vaipkattega ning pikad koridorid meenutavad hotelli. Vaipkatte kohta kuuleme veel ka seda, et kuna laed on suhteliselt õhukesed, siis vaibal on müra summutamisel korterite vahel suur roll. No olgu.

Täname viisakalt ning suundume eelviimasesse kompleksi nimega Villagio (http://villaggiokirkland.com). Kõlab uhkelt eks? Ka seda käisime eelnevalt väljast piilumas. Kvartal on Kirklandi keskusest sutsu eraldatumas kohas, kuid vägagi vee ääres. Majad on soliidsed ja näevad luksuslikud välja. Meenutab mulle Prantsuse stiili. Peamajas on erinevad marmorpõrandatega ühisruumid, renditav kinosaal, koosolekutoad. Lisaks on kompleksis saunaga spa, bassein, neli tenniseväljakut ja peoruumid. Näidiskorter näeb kena ja maitsekas välja - avatud planeering, väike rõdu. Kõik nagu on olemas ja rohkemgi veel. Nagu väike omaette linnak. Leppida tuleb seetõttu sellega, et asustus on tihe - rõdud ja aknad suhteliselt ebaprivaatsed. Samas on mõnusalt vaikne ning ühelt rõdult avaneb ka vaade järvele. Täiesti kaalutav valik, aga kas need oleme ikka meie, kes siia sobivad?

villagio

Viimasena liigume meie esialgse Kirklandi lemmiku - Pleasant Bay juurde. Meid võtab vastu imearmas vanem daam, kelle lõbusa jutu saatel üht suure rõduga korterit vaatama läheme. Korteril on eraldi privaatne sissekäik, mis on tore vaheldus nendele varasematele hotellikoridore meenutavatele sissekäikudele.
Perenaine Judi hoiatab, et korteris on just uuenduskuur käimas, mis meile on väga hea uudis: uued põrandakatted, mis tähendab, et vaibal puudub varasem "elu", uus elektroonika ja valgustus. Nii kui me rõdu näeme, on kogu Villagio hiilgus meelest läinud. Jah, siin ei ole jõusaali ega muid moodsa kompleksi võlusid, aga siin on kodune tunne, nendime hiljem kokkuvõtteid tehes. Rõdu on suur ja võrdlemisi privaatne. Sõidutee paistab, kuid kuna korter ei asu kohe tee ääres, siis ei ole müra sedavõrd häiriv. Ja milline järvevaade...siinsamas. Saan isekeskis aru, et Margus on esimesest sammust müüdud. Mina teen peasolevas excelis plusside ja miinuste tulpasid ning kuulates perenaise juttu saan aru, et siinsed omanikud on rentnike suhtes väga hoolivad ja arvestavad.
Carol-Ann vaatab mulle otsa ja teatab juba mitmendat korda, et tema minu nahas olla ei tahaks hetkel - rasked valikud. Või kas ongi? Läheme kõik koos kohvi jooma ja nähtut analüüsima. Kohvi lõpuks on selge, et meie olemegi Margusega Pleasant Bay inimesed. Tegime rentimiseks avaldused ära ning nüüd ootame, millal asjad jõusse saavad. Põnev!

Sorry, Bellevue - ma sain ikka nii valesti aru 😁